Kümne punktiga - mida toob kaasa kreeklaste „ei“

Kreeklaste sõnum on selge, kuid Euroopas pole kuigi palju liidreid, kes seda kuulda võtta sooviksid, arvab El-Erian. Veelgi vähem on neid, kes oleksid valmis Kreekale sellist leevendust võimaldama, mida riigi majandus vajaks. Peamiselt kannatab sellest Kreeka, kuid mõjud on tunda ka Euroopas ja kaugemal.

Lähemate päevade võimalikud arengud/tagajärjed võttis ta kokku 10 punktiga.

1. „Ei“ leeri võit referendumil toob esimese reaktsioonina müügilaine maailma aktsiaturgudel ning seab surve alla Kreeka ning teiste euroala ääreriikide ja arenevate turgude võlakirjad. Saksamaa ja USA võlakirjad võidavad raha pagemisest kvaliteetsetesse varadesse.

2. Euroopa poliitikud, kes ei olnud selliseks arenguks valmis, püüavad uuesti initsiatiivi haarata – esmaspäeval kohtuvad Pariisis Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francoois Hollande, et arutada, kuidas reageerida. Ideaalmaailmas püüaksid poliitikud kiiresti koostöös Kreeka valitsusega konfliktist üle saada. See on aga raske, arvestades usaldamatust ja kõiki süüdistusi, mis on suhted mürgitanud.

3. Kreeka majanduse seis läheb veel hullemaks. Ilma väga suure erakorralise abita Euroopa Keskpangast – millele on vähe alust loota – on valitsusel raske tagada pangaautomaatide töötamine ning veelgi vähem pankade uksed taas avada.

4. Inimesed jätkavad esmatarbekaupade kuhjamist, mis võib tekitada toidu- ja kütuse nappuse. Kapitalikontrolli tugevdatakse. Majanduse olukord halveneb veelgi ning valitsusel on raskused palkade ja pensionide maksmisega.

5. Nii on valitsus üha suurema surve all emiteerida mingil kujul veksleid, et majandus saaks toimida. Sellistest vekslitest saaks paralleelne valuuta, mis oleks käibel koos euroga, kuid nõrgema kursiga.

6. Väljaspool Kreekat mõeldakse palju sellest, kuidas pidurdada kriisi levikut. Euroopa Keskpangal tuleb ilmselt käiku lasta uued erakorralised abinõud, samuti suurendada märtsis käivitunud massiivsete tugiostiude programmi. See nõrgestab eurot. Koos Rahvusvahelise Valuutafondiga, millele Kreeka on juba võlgu jäänud, valmistutakse Kreeka järgmiste võlakohustuste täitmata jäämiseks.

7. Kõik osapooled lasevad käiku plaani B. Kõige raskem on see Kreekale.

8. Esmane siht on vähendada inimeste kannatusi ja üldist ebakindlust ning Euroopal on instrumendid ja institutsioonid nakkuse ohjamiseks ja rahaliidu koos hoidmiseks. Euroopa Keskpanga jõupingutustele lisaks peavad õla alla panema euroala stabiilsusmehhanism ESM ja Euroopa Investeerimispank eesmärgiga ehitada valmis pangandusliit ja liikuda edasi eelarveliidu suunas.

9. Üsna kaheldav on, kas Kreeka suudab taastada rahaliidu täisliikme staatuse. Ilma väga osava riskijuhtimiseta on suur oht, et Kreekast saab läbikukkunud riik. Kõrvaltvaatamise asemel peab Euroopa seisma hea selle eest, et Kreeka lahkumine euroalalt ei tooks Kreeka lahkumist Euroopa Liidust.

10. Ja lõpetuseks – oodata on tohutu süüdistuste tulva. Nii võtab aega, enne kui kurb õppetund selgeks saab: olukorra, kus mitu Kreeka valitsust oma reformilubadusi murdsid, tegi hullemaks poliitiline põikpäisus, kehv analüüs ning Euroopa ebajärjekindel nõudmiste täitmise kontroll, mis kõik aitasid kaasa sellele, et rahaliit jäi Kreeka näol ilma toimivast liikmest.